Vajadus:

Heinatootmine sõltub traditsiooniliselt sobivast ilmast. Kõrge valgu- ja energiasisaldusega kvaliteetse heina saamiseks peaks rohi olema õiges kasvufaasis. Sageli sajab aga sel perioodil vihm muutes heina tegemise õiges kasvufaasis võimatuks. Lisaks eelistavad paljud piimakitsede ja -lammaste kasvatajad oma loomi toita heinaga (mitte siloga), et vähendada klostriidide sattumist silost piima ja saada pikema laagerdumisajaga kvaliteetset juustu.

Eesmärk:

Optimeerida heina lõikamise aega ideaalses kasvustaadiumis sõltumata ilmastikutingimustest. Tagada lüpsikitsedele aastaringselt ühtlaselt kvaliteetne rohupõhine sööt.

Kirjeldus:

Pärast niitmist lastakse murul ühe päeva (või vähem) põllul närbuda ja seejärel viiakse see punkritesse. Punkrites on all ventilatsioonisüsteem, mis reguleerib punkrisse siseneva ja sealt väljuva õhu niiskust. Seda toidab peamiselt päikesepaneelidest saadav elekter. Katus on lahti tõmmatav, et võimaldada loomulikku kuivatamist kuivadel päevadel. Kui hein on kuivatatud, saab seda viia kitsedele lae kohal rippuva kahveltõstukiga, mis sõidab rööbastel.

Kuidas rakendada:

Selle tehnoloogia rakendamist on kirjeldatud eespool.

Oodatav kasu:

Aastaringselt kasutatav kõrgekvaliteediline hein lüpsikitsede söötmiseks. Tööjõuvajaduse sööda tarnimisele ja haldamisele väheneb. Kogu heina valmistamise protsess on lühem, alates lõikamisest kuni ladustamiseni saab selle lõpetada ühe/kahe päevaga, sõltumata ilmastikuoludest. Söötmise protsess on ka tõhusam, kuna see võtab vähem aega kui käsitsi. Kuna lõikamisjärgne hein seisab vähe aega maapinnal (kuivatusprotsess toimub siseruumides) on väiksem oht, et hein saastub pinnasega ja õhumikroobidega, ning lisaks on heina toiteväärtuslikud näitajad (sealhulgas valk ja energia) kõrgemad ja vajadus kontsentreeritud sööda järele väiksem. Heina ühtlane kvaliteet parandab eeldatavasti selle maitsvust ja söömust.

Eeldused ja/või piirangud:

Vajalike ruumide olemasolu ja nende sobivus nõuetele. Kuivatuspunkrite ventileerimiseks vajaliku energia kättesaadavus ja prognoosimatud kulud.

Tasuvusanalüüs

Üks inimene saab hakkama 500 lüpsikitse söötmise ja lüpsmisega.

Riik:

Eesti

Tootmissüsteem (piimakarja ja/või lihakarja lammas/kits):

Piimakits, piimalammas

Loomakategooria (utt, emaskits, noorkari, tall, kitsetall):

Imetavad, kuivad ja noored kitsed/emised ja sikud/jäärad. Kogu kari.

Info:

 

Manus/lingid:

https://www.youtube.com/watch?v=RWV-82AOBMU

Tjotta_meat_sheep_Norwegian_digifarm
NIBIO Tjøtta – Digifarm Norway
UNISS, Universty of Sassari Department of Agriculture
Le CHIIRPO - Sm@RT Platform
CIIRPO Le Mourier – Digifarm France
Norway Innovative Farm: Elgvasslien, Folldal
Norway Innovative Farm: Oppisto Mjøen, Oppdal
Norway Innovative Farm: Kvalsjord Gård, Oppdal
Norway Innovative farm: Usti Gard, Oppdal
Close Bitnami banner
Bitnami